Eestis on praeguseks aastate jooksul tekkinud mitu ehitusfirmat, mis on keskendunud ökoehituslahendustele. Üheks neist on Natuurehitus OÜ, mis on oma töös ühendanud keskkonnasõbralikkuse, energiasäästlikkuse ja bioenergeetilised hüved.
 "Üldjuhul on ökoehituse ettevõtete klientuuriks eraisikud, kuid leidub ka erandeid ning mõnikord kasutab meie teenuseid ka mõni ettevõtja oma büroopindade renoveerimisel või väljaehitamisel," rääkis väikeettevõtte juht Allan Kokkota.
Kodubürood seni altimad kasutajad.
Siiani on äripindade näol olnud tegemist siiski kodukontoritega. Suurim büroopind, kus Natuurehituse kuni kaheksaliikmeline meeskond tegev on, on 100 ruutmeetrine arhitektuuribüroo, mis praegu veel, tõsi, alles päris visandamisfaasis on.Valmiva töö tellijad arhitektid Indrek Peil ja Siiri Vallner kasutavad usaldusväärseks saanud ettevõtte teenust juba teistkordselt. Peili sõnul on Natuurehituse teenus ainulaadne seetõttu, et standardsete töövõtete asemel püüab firma oma töödes säilitada võimalikult palju algupärast.
Lisaks on Natuurehitusel hetkel käimasolevatest projektidest käsil neljaboksilise ridaelamu renoveerimine Sakus, mis osteti Kokkota sõnul paari aasta eest ning mille pinnad sobivad nii eluasemeks kui kodukontoriks.
Mis teeb hoone eriliseks, on selle Eestis teadaolevalt ainulaadne kolmikküttesüsteem. Kokkota sõnul tuleb hoonest "liginullenergiamaja", mille koguenergiasäästlikus on kaks korda etem kui A-klassi hoonetel. Seda tänu hoone moodsate tehnosüsteemide ja nii vee soojendamiseks kui elektri tootmiseks mõeldud päikseküttele. Lisaks on talviste külmade ajaks hoonel puitküttevõimalus.
"Hoone aastane kütte ja tarbeelektrimaksumus tuleb kokku alla 500 euro majaosa kohta ehk vaid 43 eurot kuus," rääkis Kokkota.
Kallim, aga kestab.
Ökomaterjalide vastupidavuse osas rõhutas Kokkota, et alati tuleb arvestada objekti otstarbe ja kasutusega, sest loodussõbralikkuse kõrval on võrdselt oluline ka kasutajasõbralikkus ning need kaks peavad olema tasakaalus. Ilmestava näitena saaks siinkohal tuua paljukäidavad põrandapinnad, mille puhul tuleks puitlahenduste asemel eelistada kindlasti kivipõrandat. Sama kehtib ka seinapindade puhul, kus tuleb arvestada nende pesemissagedusega.
Küüritavaks pinnaks ökokrohv ei passi."Tihedat küürimist nõudvate pindade valmistamisel  tuleks ökokrohvist loobuda ning kasutada keraamilise plaati või looduskivi," soovitas Kokkota. Maksumuse osas on Kokkota sõnul praktika näidanud, et võrreldes tavapärastega kujuneb ökomaterjalide hinnaklass reeglina kõrgemaks.
"Kuigi keskkonnasõbralike materjalide endi hinnad on tihtipeale soodsamad kui tavapärastel, siis töö maht on see, mis tõstab hinnaklassi kõrgeks," sõnas ta.
                                                 REGISTREERU JUBA TÄNA
                                                          LISAINFO SIIT
Autor: Lennart Käämer Rivo Sarapik

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.08.26, 06:00
Milline on ehitusmaterjalide osa hoonete LEED sertifitseerimisel? Golden Gate’i kogemuslugu
Rohesertifikaat on Eestis kinnisvara arendamisel muutumas järjest olulisemaks ning uute hoonete puhul on LEED või BREEAM sertifikaat juba paljudele arendajatele ja investoritele iseenesestmõistetav eesmärk, kuigi tegemist ei ole seadusest tuleneva nõudega, vaid eestvedajateks on ambitsioonikad ja teadlikud kinnisvaraarendajad.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Ehitusuudised esilehele