Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projekteerijad: on oht, et saastekvootide raha jääb kasutamata
Eesti Projektbüroode Liidu (EPBL) tegevjuht Mauno Inkinen kirjutab, et turu kasvu osas on projekteerijad mõõdukalt optimistlikud ja ehkki CO2 projektid on tööd juurde toonud, on oht, et saastekvootide müügist saadud raha ei suudeta tähtajaks ära kasutada.
Ehituskonsultatsiooniteenuste turg (projekteerimisturg) on olnud alati sesoonne, langedes jaanuaris vaikellu ja elavnedes igal kevadel - nii ka tänavu. Kindlasti pole tegemist hüppelise elavnemisega ja ka eratellija pole veel väga aktiivne. Projekteerijate sõnul on olnud päringuid eratellijate poolt, ent suurema mahuga tööde lepinguid on vähe.
Nn CO2 projektid on tööd juurde toonud ja arhitekti- ja inseneribüroodel on praegu töös mitmed sellised projektid. Kuid nende projektide turule tulekuks oli ja on senini ettevalmistustöö kas täiesti tegemata või alles algusjärgus. Projektide koostamiseks vajalikud lähteandmed energiaauditite ja talveperioodil tehtavate uuringute näol enamasti puuduvad, seetõttu ei ole Kredexi nõuetele vastavate projektide esitamiseks ei riigi- või kohaliku omavalitsuse asutustel ega korteriühistutel teadmisi ega kogemust.
Korteriühistute huvides töötavat kompetentset tellija organisatsiooni pole loomagi hakatud ning seetõttu pole võimalik projekteerimist kuigi laialt alustada. On ilmne oht, et saastekvootide müügist saadud raha ei suudetagi tähtajaks ära kasutada.
Mullune käive viimaste aastate viletsaim
EPBL liikmete ehituskonsultatsiooniteenuste käive langes drastiliselt pärast 2007. aastat, mil käive oli 890,7 miljonit krooni. 2010. aastal oli käive vaid 433,6 miljonit krooni. Kuigi EPBL liikmete arv kasvas selle aja jooksul 57-lt 69-le, vähenes liikmete töötajate arv 986-lt 764-le. Need numbrid annavad aimu languse suurusest. Eelmise aasta käive oli viimaste aegade kehvemaid.
Käibekasv tähendab enamikule büroodest lootust pääseda kahjumiga töötatud aasta või aastate järel nullkasumini. Optimistlikum prognoos on saavutada 2004.-2005. aasta käibetase. Reaalseks võib kujuneda pigem 2002.-2003. aasta taseme saavutamine.
Hinnad on langenud kolm aastat
Hinnad on viimase kolme aastaga vaid langenud. Nüüd on mõningane tõus oodatav, kuid kasvama pole projekteerimise hinnad veel hakanud. Kasvuruumi on kõvasti, projekteerija on Eestis alamakstud, seda ka võrreldes ehitajaga. Kui ehitusprojekt maksab näiteks Soomes sõltuvalt ehituse keerukusest 5-8% ehitusmaksumusest, siis Eestis 1,5-3%. Eriti alamakstud on insenerid.
Tellijate valdav enamik on endiselt huvitatud ainult sedavõrd madalast projekteerimishinnast, mis ei võimalda EVS:811 standardi kohast ehitusprojekti koostada. Eriti käib see väiksemate, sageli ühekordselt arendaja rollis esinevate arendajate ja väikese või keskmise suurusega ehitusettevõtjate kohta. Mõisted "kvaliteet" ja "energiasääst" on nende jaoks ähmase sisuga ja kulutusi selleks ei taheta teha, sest enamasti on ehitiste tulevane kasutaja keegi kolmas, kelle tulevaste ekspluatatsioonikulude kokkuhoid ei paku ei tellijale ega ehitajatele mingit huvi.
Suuremat tööhõivet projekteerimismahud veel ei too
Kriisiaastatel 2008-2010 vähenes EPBL liikmeteks olevate büroode töötajate arv 260 võrra ehk 27%. Enamus neist on kaotanud tänaseks oma kvalifikatsiooni ja turule enam ei naase.
Hetkel kuum
Senine ühinemispraktika (SWECO Eesti AS loomine endiste ETP Grupi, PIC-Eesti ja Eesti Projekti ühinemisega, EA Reng´iga liitumised) on kinnitanud, et pärast ühinemist paari aastaga väheneb töötajate arv oluliselt, isegi kordades.
Kasvav tööde maht looks muidugi eeldused uute töötajate palkamiseks, aga seda tööde mahu kasvu Eestis ju pole, mahukatest projektidest rääkimata.
Loe projekteerimisturust ja hindadest pikemalt tänase Äripäeva ehitusrubriigist. Päevapileti selleks saad soetada SIIN .
Seotud lood
Kinnisvaraarendaja Peeter Raag on Tallinnas kortermaju arendanud juba üle 20 aasta. Tema käe all on valminud 11 kortermaja, millest 4 on rahastatud Omega Laenu abiga. Praegu puhub ta uut elu sisse Nõmmel Hiiu-Maleva 13 asuvale ajaloolisele Kapteni villale.
Enimloetud
1
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
5
Viimased uudised
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Üritused
Hetkel kuum
Pärli Residentsi arhitektuurse lahenduse on loonud Arhitektuuribüroo Korrus ning sisearhitektuuri eest vastutab Arhitekt 11
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Ehitusuudised esilehele