Lääne-Eesti päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori Gerhard Rooda sõnul põhjustavad tulekahjusid vale soojustusmaterjalide kasutamine korstnaehitusel ja vead paigaldamisel.
“Ehitajad rikuvad mõnikord paigaldamisnõudeid, kui üritatakse kokku hoida ning ei kasutata tööstuslikke ja sama tehase ühendusdetaile või soovib tellija mittestandardset lahendust, mille töökindlust on raske hinnata,” rääkis Rooda Saarte Häälele.
Rooda sõnul tehases toodetud metallmoodulkorstnad, mis on õigesti valitud ja paigaldatud, mõistliku kütmise korral probleeme ei tekita. “Tulekahjusid võivad põhjustada metallist isevalmistatud suitsutorud või liiga madala töötemperatuuriga mooduli kasutamine, mis kuumeneb üle,” rääkis Rooda, lisades, et põlevast materjalist vaheseinast või laest läbiviikudes ei ole nõuetekohaseid katikuid või kasutatakse vale materjali (ehituslik soojustuskivivill tehnilise asemel).
“Ostetakse moodulkorsten, aga pannakse sinna taha saunakeris. Kõige kõrgema temperatuuriga on saunakerised, kus eestlaste kütmiskombeid arvestades kipuvad euronõuded lahjaks jääma,” selgitas Rooda, miks saunades korstnad kuumenevad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Moodulid on isoleeritud (kolmekihilised) ja isoleerimata: iseseisvaid korstnaid saab ehitada isoleeritud moodulitest. Metallmoodulkorstnaid toodetakse suitsugaasi erinevate töötemperatuuridega arvestades ja valik sõltub küttekeha tüübist.
Seotud lood
Katuseaknad on oluliselt enamat kui lihtsalt valgusallikad. Need mõjutavad hoone energiatõhusust, ventilatsiooni ja sisekliimat. Vananedes võivad aknad tekitada probleeme, mis ei ole esialgu visuaalselt märgatavad, kuid mis aja jooksul kahjustavad konstruktsioone ning halvendavad kasutajate mugavust.